Otse põhisisu juurde

Puudusest külluseni: mõtteviisi muutus


 

Puudusest külluseni: mõtteviisi muutus

Kas meie elu järgib lugusid, mida ise usume?

On huvitav, kui sageli räägime küllusest justkui millestki, mis asub meist eemal. Me kujutame ette, et see saabub siis, kui teenime rohkem, kui kõik probleemid on lahendatud või kui tunneme end lõpuks piisavalt enesekindlalt.

Aga võib-olla ei alga küllus väljastpoolt.

Võib-olla algab see hetkest, mil lõpetame puuduse vaatamise kui ainsa võimaliku tõena.

Puuduse mõtteviis ei tähenda ainult rahalist ebakindlust. See võib olla vaikne tunne, et kunagi pole piisavalt aega, energiat, armastust või võimalusi. See võib panna meid uskuma, et elu on pidev võistlus, kus kellegi võit tähendab automaatselt kellegi teise kaotust.

Kui selline mõtteviis saadab meid aastaid, hakkab see tunduma reaalsusena, mitte lihtsalt harjumusena.

I noticed, et inimesed ei kanna endaga kaasas ainult mälestusi. Nad kannavad kaasas ka järeldusi, mille nad nende mälestuste põhjal kunagi tegid.

Millist piirangut see tegelikult puudutab?

Uskumust, et "minu jaoks ei jätku"

See lause võib võtta palju erinevaid vorme.

"Minu jaoks pole häid võimalusi."

"Ma jään alati teistest maha."

"Edu kuulub kellelegi teisele."

"Ma pean kogu aeg tõestama, et olen piisav."

Need mõtted võivad tunduda nii loomulikud, et me ei märka neid enam.

Need ei ole lihtsalt mõtted.

Need muutuvad filtriks, mille kaudu vaatame iseennast ja maailma.

Kui usume, et midagi pole piisavalt, hakkame tegema otsuseid hirmust.

Hirm kaotada.

Hirm eksida.

Hirm proovida.

Ja sageli jäävad just need tegemata sammud kõige kauem meiega kaasa.

Milline sügavam tõde peitub selle all?

Inimese väärtus ei sõltu puudusest

Paljud meist on õppinud seostama oma väärtust saavutustega.

Kui mul on rohkem, olen väärtuslikum.

Kui teen rohkem, olen tähtsam.

Kui kõik sujub, olen edukas.

Aga võib-olla ei ole inimese väärtus kunagi olnud seotud sellega, kui palju tal on.

Võib-olla on väärtus olemas juba enne tulemusi.

Sellest kohast sünnib hoopis teistsugune rahu.

Siis ei pea iga päev tõestama, et oled piisav.

Sa võid lihtsalt kasvada.

Õppida.

Eksida.

Alustada uuesti.

See ei tähenda, et eesmärgid kaoksid.

See tähendab, et nende poole liikumine ei sünni enam hirmust.

It made me curious, kui palju energiat võiks vabaneda, kui me lõpetaksime iseenda väärtuse pideva mõõtmise.

Külluse mõtteviis ei tähenda täiuslikku elu

See tähendab avatud pilku

Külluse mõtteviis ei ütle, et raskusi ei ole.

See ei väida, et kõik õnnestub.

See ei kutsu eirama valu ega ebakindlust.

See kutsub märkama, et ka keerulistel aegadel ei kao kõik võimalused.

Mõni uks sulgub.

Teine avaneb.

Mõni plaan ei tööta.

Aga sünnib uus idee.

Mõni inimene lahkub.

Ja võib-olla tuleb keegi, kes õpetab midagi täiesti uut.

Elu ei pruugi muutuda lihtsamaks.

Aga meie suhe eluga võib muutuda pehmemaks.

Ja selles pehmuses sünnib sageli julgus.

Üks lihtne harjutus tänaseks

Märka päeva jooksul kolme külluse hetke

Ära otsi midagi erakordset.

Lihtsalt märka.

Võib-olla oli see soe tass teed.

Naeratus võõralt inimeselt.

Lahendatud probleem.

Rahulik hingetõmme.

Hea mõte.

Õhtune jalutuskäik.

Kirjuta need kolm hetke õhtul üles.

Mitte selleks, et veenda ennast, et elu on täiuslik.

Vaid selleks, et treenida oma tähelepanu märkama ka seda, mis toetab.

I noticed, et see, mida me järjepidevalt märkame, hakkab tasapisi kujundama seda, kuidas me maailma kogeme.

Kuidas see avardab võimalikku?

Võimalused kasvavad seal, kuhu liigub tähelepanu

Kui kogu tähelepanu kuulub puudusele, jäävad võimalused sageli varju.

Kui hakkame märkama ressursse, tekivad uued küsimused.

Mida ma juba oskan?

Kes võiks mind aidata?

Milline järgmine väike samm on võimalik?

Need küsimused ei loo üleöö uut elu.

Kuid need loovad uue suuna.

Ja suund loeb sageli rohkem kui kiirus.

I wonder, kas kõige olulisemad muutused algavad mitte siis, kui leiame kõik vastused, vaid siis, kui küsime paremaid küsimusi.

Oma jõu tagasi leidmine ilma süüta

Sa ei pea kandma vastutust kõige eest

Vahel võib tunduda, et kui räägitakse mõtteviisist, pannakse kogu vastutus inimese õlgadele.

Aga elu on suurem kui meie plaanid.

On ootamatuid kaotusi.

On haigusi.

On majanduslikke muutusi.

On olukordi, mida me ei vali.

Need ei vähenda sinu väärtust.

Need ei tõesta, et oled midagi valesti teinud.

Ja siiski jääb sulle alati midagi väga olulist.

Võimalus otsustada, kuidas suhtud järgmisse päeva.

Millist lugu räägid iseendale.

Millise sammuga edasi liigud.

See ei ole süü.

See on väärikus.

See on meeldetuletus, et isegi siis, kui kõik pole sinu kontrolli all, ei ole sa ka täiesti jõuetu.

Küllus puudutab rohkemat kui raha

See puudutab elu kvaliteeti

Raha võib muuta elu lihtsamaks.

Aga küllus võib avalduda ka usalduses.

Heades suhetes.

Tähenduslikus töös.

Terves kehas.

Rahulikus unes.

Vabaduses öelda "ei".

Julguses öelda "jah".

Ajale, mille veedad nendega, keda armastad.

Need ei asenda üksteist.

Aga koos loovad need elu, mis tundub rikkam kui ainult numbrid pangakontol.

Perhaps küllus tähendab vahel hoopis tunnet, et sul on piisavalt ruumi hingata.

Mis siis, kui elu ei ole piiratud?

Võib-olla pole kõik veel nähtav

Mõnikord tahame näha kogu teed enne, kui astume esimese sammu.

Elu pakub seda harva.

Sageli näeme ainult järgmist sammu.

Ja alles liikudes muutub nähtavaks järgmine.

See võib tunduda ebamugav.

Aga võib-olla just nii kasvab usaldus.

Mitte täieliku kindluse kaudu.

Vaid väikeste kogemuste kaudu, mis ütlevad: "Ma sain hakkama."

I noticed, et elu ei küsi alati, kas olen valmis.

Sageli küsib ta hoopis, kas olen avatud.

It made me curious, kui palju head võib juba liikuda minu poole, ilma et ma seda veel näeksin.

I wonder, kas puudusest külluseni liikumine ei algagi mitte siis, kui meil on rohkem, vaid siis, kui lõpetame uskumise, et meil on alati vähem.

Perhaps kõige suurem muutus ei ole see, mida maailm meile annab.

Võib-olla on see viis, kuidas me õpime maailma uuesti vaatama.

I don't know.

Aga mulle meeldib mõelda, et igas päevas võib peituda rohkem võimalusi, kui meie eilne lugu oskab ette kujutada. Ja võib-olla ootab mõni neist kannatlikult just seda hetke, kui oleme valmis seda lõpuks märkama.

Please visit https://drlal.dk

Populaarsed postitused sellest blogist

Kujutlusvõime vägi tahtejõu üle alati võidab

Kujutlusvõime vägi tahtejõu üle alati võidab Sissejuhatus – nähtamatu jõud sinu sees Noorena õpetatakse meid sageli uskuma, et edu, muutus ja enesedistsipliin sünnivad tahtejõust. „Pinguta rohkem“, „suru läbi“, „ära anna alla“. Kuid vaimne ja müstiline tarkus osutab millelegi sügavamale ja vaiksemale: alati võidab kujutlusvõime tahtejõu üle, ilma eranditeta . See ei tähenda, et tahe oleks kasutu. See tähendab, et tahe on pime ilma kujutluseta. Kujutlus loob suuna, tahe järgneb. Kui need kaks on vastuolus, võidab alati see, mida su sisemine pilt toidab. Mis on kujutlusvõime tegelikult Kujutlusvõime ei ole lihtsalt fantaasia või unistamine. See on sisemine keel, mille kaudu teadvus suhtleb kehaga ja eluga. Kõik, mida sa sügaval sisimas pead võimalikuks, tõeliseks või vältimatuks, on kujutlus. Kujutlus ei küsi luba. Ta töötab pidevalt, ka siis, kui sa seda ei märka. Ja just seetõttu on ta nii võimas. Tahtejõu piirid Tahtejõud on pingutus. See on otsus sundida end tegema midagi hoolimata s...

Süda rahus, elu õitsengus ja kergus sees

  Süda rahus, elu õitsengus ja kergus sees Kuidas ema tunne kujundab elu alguse Kujuta ette, et elu algab nagu vaikne laul, mida sa ei kuule, aga mida su keha mäletab. See laul algab juba enne sinu esimest hingetõmmet. Kui ema tundis end turvaliselt, hoituna ja armastatuna, siis see tunne ei jäänud ainult tema südamesse – see voolas läbi tema keha ja jõudis ka sinuni. See ei ole midagi müstilist ja samas on see täiesti müstiline. Keha keemia, hormoonid, energia – kõik need loovad silla ema ja lapse vahel. Kui ema naeris, rahunes, tundis tänulikkust, siis see muutus sinu jaoks nagu soe tekk külmal talveõhtul. Kui aga ema koges stressi, hirmu või ebakindlust, siis kandus ka see edasi, nagu tuul, mis vahel ukse vahelt sisse puhub. Aga siin tuleb esimene hea uudis: see, kust me tuleme, ei pea määrama seda, kuhu me läheme. Eesti rahu ja sisemine vaikus Eestlane on oma loomult vaikne vaatleja. Metsad, rabad ja meri on õpetanud sind kuulama vaikust. Ja selles vaikuses on peidus suur jõud....

Soovid ja vajadused: tõeline tasakaal sees

  Soovid ja vajadused: tõeline tasakaal sees Vaikne taipamine sinu sees Sa võid arvata, et tead täpselt, mida tahad. Rohkem raha, kindlam töö, sügavam armastus, rohkem tunnustust. Need soovid tunduvad loomulikud, eriti ühiskonnas, kus hinnatakse stabiilsust, ettevaatlikkust ja järjepidevat edenemist. Eestis on tugev tööeetika ja vaikne visadus, kuid sageli peitub selle all ka sisemine pinge – tunne, et alati peab püüdlema millegi enama poole. Aga kuula nüüd hoolikalt: see, mida sa tahad, ei ole alati see, mida sa tegelikult vajad. See ei tähenda, et su soovid oleksid valed. See tähendab, et nende taga on sügavam kutse – sisemine vajadus, mis ootab avastamist. Ja kui sa õpid seda kuulama, hakkab su elu liikuma kerguse, voolamise ja külluse suunas. Soovi ja vajaduse erinevus Soov tekib sageli välisest maailmast. Sa näed, mida teised saavutavad, mida ühiskond väärtustab, ja lood endale eesmärke selle põhjal. Sa tahad rohkem, sest sulle on õpetatud, et rohkem tähendab parem. Vaj...