Otse põhisisu juurde

Kujutlusvõime vägi tahtejõu üle alati võidab


Kujutlusvõime vägi tahtejõu üle alati võidab

Sissejuhatus – nähtamatu jõud sinu sees

Noorena õpetatakse meid sageli uskuma, et edu, muutus ja enesedistsipliin sünnivad tahtejõust. „Pinguta rohkem“, „suru läbi“, „ära anna alla“. Kuid vaimne ja müstiline tarkus osutab millelegi sügavamale ja vaiksemale: alati võidab kujutlusvõime tahtejõu üle, ilma eranditeta.

See ei tähenda, et tahe oleks kasutu. See tähendab, et tahe on pime ilma kujutluseta. Kujutlus loob suuna, tahe järgneb. Kui need kaks on vastuolus, võidab alati see, mida su sisemine pilt toidab.

Mis on kujutlusvõime tegelikult

Kujutlusvõime ei ole lihtsalt fantaasia või unistamine. See on sisemine keel, mille kaudu teadvus suhtleb kehaga ja eluga. Kõik, mida sa sügaval sisimas pead võimalikuks, tõeliseks või vältimatuks, on kujutlus.

Kujutlus ei küsi luba. Ta töötab pidevalt, ka siis, kui sa seda ei märka. Ja just seetõttu on ta nii võimas.

Tahtejõu piirid

Tahtejõud on pingutus. See on otsus sundida end tegema midagi hoolimata sisemisest vastupanust. Lühiajaliselt võib see toimida, kuid pikemas perspektiivis väsitab.

Kui su kujutlus näeb sind ebaõnnestumas, siis ükskõik kui tugev on tahe, hakkab keha, emotsioonid ja alateadvus sellele pildile alluma. Sa võid „tahtma sundida“, aga sa ei saa sundida oma sisemist maailma uskuma vastupidist pilti.

Kujutlus loob sisemise reaalsuse

Vaimses mõttes ei reageeri elu mitte sellele, mida sa tahad, vaid sellele, mida sa ootad. Ootus sünnib kujutlusest. Kui kujutlus on täis kahtlust, hirmu või ebaõnnestumise pilte, siis tahtejõud peab pidevalt nende vastu võitlema.

Ja võitlus kulutab energiat. Kujutlus aga loob voolu.

Miks kujutlus alati võidab

Kujutlus mõjutab närvisüsteemi, hormoone, kehahoiakut ja tähelepanu. See muudab seda, mida sa märkad ja mida ignoreerid. Ta suunab sind märkamatult valikute poole, mis sobivad sisemise pildiga.

Tahtejõud annab käsu. Kujutlus loob maailma, milles see käsk kas töötab või mitte.

Noore inimese eriline tundlikkus

Nooruses on kujutlus eriti elav. Piirid pole veel kivistunud. See on tohutu kingitus, aga ka vastutus. Kui sa ei juhi oma kujutlust teadlikult, hakkavad seda kujundama välised hääled: sotsiaalmeedia, teiste ootused, hirmud.

Vaimne küpsus algab hetkest, kui sa mõistad: ma ei pea uskuma igat pilti, mis mu peas tekib.

Tahe kui teenija, mitte valitseja

Müstilises vaates ei ole tahe vaenlane. Tahe on tööriist. Kui kujutlus näitab selget ja rahulikku pilti, muutub tahe loomulikuks liikumiseks, mitte pingutuseks.

Sa ei pea end sundima minema sinna, kuhu sa tõesti tahad minna. Sunnid tekivad siis, kui liigud sisemisele pildile vastu.

Kujutlus ja identiteet

Sügavaim kujutlus pole seotud eesmärkidega, vaid identiteediga. Kuidas sa ennast näed? Kes sa usud end olevat?

Kui su kujutlus ütleb: „mina olen keegi, kellele asjad ei õnnestu“, siis tahtejõud peab pidevalt selle vastu sõdima. Kui kujutlus muutub, muutub ka pingutus.

Kujutlus ei tööta läbi jõu

Oluline on mõista: kujutlust ei saa sundida. Sa ei saa karjuda endale uusi pilte. Kujutlus muutub läbi õrnuse, korduse ja kohalolu.

See on vaikne protsess. Aga just vaikus on selle tugevus.

Hirm kui kujutluse vari

Hirm on samuti kujutlus. See on pilt tulevikust, mida sa ei taha kogeda. Kui sa seda pilti toidad, muutub see mõjukaks.

Vaimne tee ei tähenda hirmu hävitamist, vaid selle äratundmist kujutlusena, mitte tõena.

Kujutlus ja alateadvus

Alateadvus ei mõtle loogiliselt. Ta reageerib piltidele, tunnetele ja sümbolitele. Kui kujutlus ütleb: „see on lihtne“, hakkab alateadvus otsima lihtsaid lahendusi.

Kui kujutlus ütleb: „see on raske“, hakkab alateadvus koguma tõendeid raskuse kasuks.

Miks afirmatsioonid ei tööta alati

Paljud noored proovivad positiivseid lauseid, kuid tunnevad, et need ei toimi. Põhjus pole sõnades, vaid kujutluses. Kui sõnad ei vasta sisemisele pildile, tekib konflikt.

Tõeline muutus algab siis, kui sõnad toetavad kujutlust, mitte ei püüa seda üle karjuda.

Kujutlus kui vaimne praktika

Kujutlus ei ole põgenemine reaalsusest. See on reaalsuse juur. Kõik, mis on loodud, oli kunagi kellegi kujutluses.

Kui sa kasutad kujutlust teadlikult, muutub see palveks, meditatsiooniks ja loomise aktiks korraga.

Väike meditatsioon – kujutluse kuulamine

Istu mugavalt ja sule silmad. Hinga kolm korda aeglaselt.

Too meelde olukord, kus sa tunned pingutust või vastupanu. Ära analüüsi. Küsi endalt vaikselt:
„Milline pilt elab minu sees selle kohta?“

Ära muuda pilti. Lihtsalt märka seda.

Nüüd luba tekkida teisel pildil – mitte paremal, vaid pehmemal. Pildil, kus sa oled rahulik ja toetatud.

Ole selle tundega mõned hetked. See on kujutluse keel.

Kujutlus kui tee, mitte tehnika

See ei ole kiire nipp. See on suhe iseendaga. Mida ausam ja sõbralikum see suhe on, seda loomulikumalt kujutlus muutub.

Ja kui kujutlus muutub, muutub ka see, mida elu sulle peegeldab.

Lõppsõna – vaikne võit

Tahtejõud võib sundida, kuid ta ei saa luua. Kujutlus loob ilma karjumata. Seepärast ta alati võidab.

Noore inimese jaoks on see teadmine vabastav. Sa ei pea kogu aeg pingutama. Sa ei pea end parandama. Sa pead õppima nägema.

Kui sa muudad pilti enda sees, ei pea sa enam võitlema välise maailmaga. Maailm hakkab vastama uuele kujutlusele. Ja see muutus toimub vaikselt, sügavalt ja püsivalt.

Please visit https://drlalnotes.com

 

Populaarsed postitused sellest blogist

Süda rahus, elu õitsengus ja kergus sees

  Süda rahus, elu õitsengus ja kergus sees Kuidas ema tunne kujundab elu alguse Kujuta ette, et elu algab nagu vaikne laul, mida sa ei kuule, aga mida su keha mäletab. See laul algab juba enne sinu esimest hingetõmmet. Kui ema tundis end turvaliselt, hoituna ja armastatuna, siis see tunne ei jäänud ainult tema südamesse – see voolas läbi tema keha ja jõudis ka sinuni. See ei ole midagi müstilist ja samas on see täiesti müstiline. Keha keemia, hormoonid, energia – kõik need loovad silla ema ja lapse vahel. Kui ema naeris, rahunes, tundis tänulikkust, siis see muutus sinu jaoks nagu soe tekk külmal talveõhtul. Kui aga ema koges stressi, hirmu või ebakindlust, siis kandus ka see edasi, nagu tuul, mis vahel ukse vahelt sisse puhub. Aga siin tuleb esimene hea uudis: see, kust me tuleme, ei pea määrama seda, kuhu me läheme. Eesti rahu ja sisemine vaikus Eestlane on oma loomult vaikne vaatleja. Metsad, rabad ja meri on õpetanud sind kuulama vaikust. Ja selles vaikuses on peidus suur jõud....

Soovid ja vajadused: tõeline tasakaal sees

  Soovid ja vajadused: tõeline tasakaal sees Vaikne taipamine sinu sees Sa võid arvata, et tead täpselt, mida tahad. Rohkem raha, kindlam töö, sügavam armastus, rohkem tunnustust. Need soovid tunduvad loomulikud, eriti ühiskonnas, kus hinnatakse stabiilsust, ettevaatlikkust ja järjepidevat edenemist. Eestis on tugev tööeetika ja vaikne visadus, kuid sageli peitub selle all ka sisemine pinge – tunne, et alati peab püüdlema millegi enama poole. Aga kuula nüüd hoolikalt: see, mida sa tahad, ei ole alati see, mida sa tegelikult vajad. See ei tähenda, et su soovid oleksid valed. See tähendab, et nende taga on sügavam kutse – sisemine vajadus, mis ootab avastamist. Ja kui sa õpid seda kuulama, hakkab su elu liikuma kerguse, voolamise ja külluse suunas. Soovi ja vajaduse erinevus Soov tekib sageli välisest maailmast. Sa näed, mida teised saavutavad, mida ühiskond väärtustab, ja lood endale eesmärke selle põhjal. Sa tahad rohkem, sest sulle on õpetatud, et rohkem tähendab parem. Vaj...