Tagasi enda väe juurde: sisemise alkeemia tee Meie elus on hetki, mil on lihtne vaadata endast väljapoole ja öelda: „Tema tõttu ma ebaõnnestusin.“ Või vastupidi: „Tema aitas mul õnnestuda.“ Me omistame oma õnne, edu, kannatused ja kaotused teistele inimestele, olukordadele või saatusele. Ent niipea, kui anname oma jõu täielikult kellelegi teisele, anname talle ka võtme oma sisemise maailma juurde. See ei tähenda, et teised inimesed ei mõjutaks meid. Loomulikult mõjutavad. Meie suhted, ühiskond, võimalused, juhused ja teiste inimeste valikud kuuluvad elu suurde mustrisse. Kuid nende mõju ja meie sisemine võim ei ole üks ja sama asi. Müstiline tee algab hetkel, mil inimene küsib: „Milline osa sellest loost kuulub mulle?“ See küsimus ei süüdista. See vabastab. Väe tagasi kutsumine Kui usume, et keegi teine vastutab meie õnne eest, ootame temalt muutust. Kui usume, et keegi teine põhjustab meie õnnetuse, ootame temalt vabandust või teistsugust käitumist. Mõlemal juhul jääb meie sisem...
Soovi alkeemia: kuidas elu kutsub sind Mõnikord sünnib meis soov, mida me ei oska seletada. See võib olla igatsus uue eluviisi, sügavama armastuse, loomingulise töö, rahuliku kodu, külluse või sisemise vabaduse järele. Alguses tundub see lihtsalt mõttena. Siis hakkab see mõte korduma. Midagi meie sees justkui sosistab: „See on võimalik.“ Vaimses maailmavaates ei pea sellist soovi käsitlema puudujäägina. Soov võib olla kutse. See võib olla nähtamatu tuleviku seeme, mis on langenud meie teadvuse mulda. Kui miski selles maailmas äratab meis tõelise igatsuse, siis vähemalt üks oluline võimalus on juba meie tajus olemas. Me ei pruugi veel teada, kuidas see meie ellu jõuab, kuid oleme seda suutnud ette kujutada, tunnetada ja ära tunda. See ongi esimene alkeemiline hetk: võimalikkus muutub nähtavaks. Ära küsi kohe, kuidas Meie mõistus tahab kiiresti teada, kuidas soov täitub. Kui vastust ei tule, tekib kahtlus. Me hakkame soovitud tulemust kontrollima, mõõtma ja taga ajama. Müstiline te...