Tänulikkus avab meis peituva külluse

Küllus ei alga sellest, mida sa saad

Tänulikkuse vaikne värav

Me räägime küllusest sageli väliste märkide kaudu. Rohkem raha, parem töö, suurem kodu, rohkem võimalusi, vabam elu. Ometi on iidsetes müstilistes ja esoteerilistes õpetustes alati olnud sügavam arusaam: tõeline küllus ei alga sellest, mida inimene omab, vaid sellest, mida ta suudab märgata.

Tänulikkus muudab meie tähelepanu.

Kui keskendume pidevalt sellele, millest meil puudu on, muutub puudus meie sisemiseks maastikuks. Kui hakkame märkama seda, mis juba olemas on, avaneb teine teadvuse seisund.

See ei tähenda probleemide eitamist ega enda veenmist, et kõik on täiuslik. Tänulikkus on palju ausam. See ütleb: „Jah, siin on raskus. Ja samal ajal on siin ka elu.“

Just selles „samal ajal“ peitub müstiline võimalus.

Sest elu ei ole kunagi ainult see, mis on puudu.

Alati on ka midagi, mis voolab.

Tänulikkus kui energeetiline muutus

Meeldivus õpetab meid vastu võtma

Tänulikkusega kaasneb sageli väga peen meeldivuse energia. See võib olla soe tunne rinnus, rahunemine kõhus, kergus hingamises või lihtsalt vaikne tunne, et hetkel on kõik piisavalt.

Sellist seisundit ei pea kunstlikult tekitama.

Seda saab õppida märkama.

Kui istud hommikul akna ääres ja tunned valguse soojust, peatu hetkeks.

Kui jood vett, märka selle värskust.

Kui keegi räägib sinuga lahkelt, ära lükka headust kohe kõrvale.

Kui keha lubab sul hingata, liikuda ja kogeda, märka seda.

Need hetked võivad tunduda tähtsusetud, kuid vaimsel teel on just sellised hetked väärtuslikud. Nad õpetavad teadvusele, et elu ei ole ainult ülesanne, mida tuleb lahendada.

Elu on ka kogemus, mida võib vastu võtta.

Tänulikkus avab vastuvõtlikkuse.

Ja vastuvõtlikkus on üks külluse sügavamaid vorme.

Esoteeriline tarkus tähelepanu kohta

See, mida märkad, muutub nähtavamaks

Paljudes esoteerilistes traditsioonides käsitletakse tähelepanu jõuna. Inimene ei vaata maailma kunagi täiesti neutraalselt. Meie tähelepanu valib pidevalt, mida võimendada.

Kui otsime ohtu, leiame ohtu.

Kui otsime puudust, leiame puudust.

Kui otsime ilu, hakkame märkama ilu.

Kui otsime võimalust, muutuvad võimalused nähtavamaks.

Tänulikkus ei loo reaalsust maagilise käsuga. Pigem muudab see meie sisemist filtrit.

See on oluline erinevus.

Müstiline teadlikkus ei tähenda, et peame uskuma, et iga soov täitub lihtsalt sellepärast, et oleme tänulikud. See tähendab, et õpime nägema tegelikkust laiemalt.

Tänulikkus ei ütle: „Mul on kõik, mida tahan.“

Ta ütleb:

„Ma suudan märgata väärtust ka selles, mis on juba minu elus.“

Sellest seisundist võib sündida rahulikum otsustamine, loovus ja parem võime tegutseda.

Initsiatsioon tänulikkusse

Ületada vana puuduse lävi

Iga tõeline initsiatsioon tähendab mingi vana teadvuse piiri ületamist.

Puuduse teadvus küsib:

„Mida mul veel vaja on?“

Tänulikkuse teadvus küsib:

„Mida ma juba saan vastu võtta?“

Need on kaks täiesti erinevat sisemist liikumist.

Esimene suunab tähelepanu tulevikku.

Teine toob selle tagasi olevikku.

Initsiatsioon ei pea olema suur müstiline sündmus. Mõnikord toimub see väga vaikselt.

Sa saad aru, et oled aastaid oma elu võrrelnud teiste omaga.

Ja ühel päeval lõpetad.

Sa märkad, et oled pidevalt oodanud järgmist saavutust, et end hästi tunda.

Ja otsustad lubada endal rõõmu kogeda juba praegu.

Sa avastad, et oled harjunud headust vähendama, sest kardad, et see võetakse ära.

Ja hakkad head vastu võtma ilma ettevaatlikkuse maskita.

See on lävi.

Selle ületamine on vaimne praktika.

Alkeemia: muuta puudus kullaks

Tänulikkus ei põgene valu eest

Alkeemia sümboolikas on transformatsioon keskne. Toorest ja rasket ainet ei hüljata. Seda töödeldakse, puhastatakse ja muudetakse.

Sama võib juhtuda meie kogemustega.

Kui tunned kadedust, ära põgene selle eest. Küsi, mida see sinus tegelikult näitab.

Kui tunned puudust, küsi, mida see tunne sulle õpetab sinu vajaduste kohta.

Kui tunned hirmu, vaata, millist osa endast püüad kaitsta.

Kui koged kaotust, ära sunni end kohe tänulik olema. Anna kurbusele ruumi ja küsi hiljem: „Mida see kogemus on õpetanud mulle väärtuse kohta?“

See on sisemine alkeemia.

Me ei muuda valu teeseldud rõõmuks.

Me muudame selle teadlikkuseks.

Teadlikkus muutub tarkuseks.

Tarkus muutub valikuks.

Ja valik võib muuta elu.

Seitsme minuti tänulikkuse rituaal

Praktiline tee sisemise külluseni

Leia igal hommikul seitse minutit vaikust.

Esimesel minutil hinga aeglaselt. Ära muuda midagi. Lihtsalt märka hingamise loomulikku rütmi.

Teisel minutil tunne oma keha. Leia üks koht, mis tundub rahulik või meeldiv.

Kolmandal minutil nimeta kolm asja, mis on sinu elus juba olemas ja mille väärtust sa päriselt tunned.

Need võivad olla väga lihtsad: soe kodu, sõber, tervislik hetk, võimalus õppida, loov idee või lihtsalt tänane hommik.

Neljandal minutil ütle mõttes:

„Ma luban endal märgata seda, mis juba toetab minu elu.“

Viiendal minutil küsi:

„Mida saan täna ise juurde luua?“

Kuuendal minutil vali üks konkreetne tegevus.

Helista kellelegi.

Lõpeta üks oluline ülesanne.

Loo midagi.

Jaga oma aega.

Hoolitse keha eest.

Või anna endale teadlikult puhkust.

Seitsmendal minutil istu lihtsalt vaikuses.

Tänulikkus muutub siis mõttest praktikaks.

Õppida vastu võtma

Küllus vajab avatud anumat

Üks kummaline vastuolu on see, et paljud inimesed soovivad küllust, kuid neil on raske midagi vastu võtta.

Nad lükkavad komplimendi tagasi.

Nad vabandavad, kui saavad abi.

Nad tunnevad süüd puhkamisel.

Nad arvavad, et kõik hea tuleb välja teenida.

Selline sisemine hoiak võib muuta külluse vastuvõtmise raskeks.

Proovi lihtsat harjutust.

Kui keegi pakub sulle midagi head, ära vähenda selle väärtust. Ära ütle kohe: „Pole midagi“ või „Sa ei pidanud seda tegema.“

Lihtsalt vasta:

„Aitäh. Ma võtan selle vastu.“

Tunneta samal ajal oma keha.

Kas tekib pinge?

Kas tekib häbi?

Kas tekib soov kohe midagi vastu anda?

Lihtsalt märka.

See võib olla väga sügav töö.

Sa õpetad endale, et vastuvõtmine ei ole nõrkus.

Vastuvõtmine on elu üks loomulikest liikumistest.

Külluse energia ja materiaalne maailm

Raha võib olla teadlikkuse õpetaja

Vaimsus ei pea tähendama materiaalse maailma tagasilükkamist.

Raha, töö, kodu ja materiaalsed vahendid võivad kõik saada teadlikkuse praktikaks.

Küsi endalt, milline energia juhib sinu rahalisi otsuseid.

Kas hirm?

Kas võrdlemine?

Kas vajadus tõestada oma väärtust?

Või teadlikkus, vastutus ja usaldus?

Tänulikkus ei tähenda, et peaksid loobuma ambitsioonidest.

Sa võid soovida rohkem ja olla samal ajal tänulik selle eest, mis sul juba on.

Need kaks seisundit ei ole vastandid.

Tänulikkus võib isegi muuta soovi puhtamaks.

Sa ei püüa enam omada rohkem selleks, et tunda end väärtuslikuna.

Sa lood rohkem, sest sul on midagi anda.

See on suur sisemine nihe.

Tänulikkus kui suhte muutumine eluga

Võitlusest koostööni

Kui tänulikkus süveneb, võib muutuda ka meie suhe ebakindlusega.

Me ei pea enam teadma kõiki vastuseid enne, kui astume järgmise sammu.

Me võime valmistuda ja samal ajal usaldada.

Me võime olla ettevaatlikud ja samal ajal avatud.

Me võime tunnistada raskust ning samal ajal otsida võimalust.

Selline hoiak loob omamoodi sisemise voolu.

Elu ei tundu enam ainult jõuna, millega tuleb võidelda.

Ta muutub millekski, millega saab koostööd teha.

See on müstiline nihe.

Mitte sellepärast, et maailm oleks järsku täiuslik.

Vaid sellepärast, et meie positsioon maailmas on muutunud.

Küllus, mida ei saa mõõta

Kõige väärtuslikumad asjad ei mahu numbritesse

Mõtle hetkeks sellele, mida raha ei saa otseselt mõõta.

Rahulik uni.

Sügav sõprus.

Usaldus.

Loovus.

Sisemine vabadus.

Võime armastada.

Võime andestada.

Võime taas alustada.

Võime nautida vaikust.

Võime näha ilu seal, kus teised näevad ainult harjumust.

Need on külluse vormid.

Kui hakkame neid märkama, ei tähenda see, et loobume materiaalsest arengust. Me lihtsalt asetame selle õigesse konteksti.

Väline küllus võib olla kasulik.

Sisemine küllus annab sellele tähenduse.

Ava värav enda sees

Tänulikkus kui igapäevane alkeemiline kunst

Võib-olla pole küllus midagi, mis peab ühel päeval sinu ellu saabuma.

Võib-olla on see osaliselt võime ära tunda elu väärtust enne, kui kõik soovid on täitunud.

Tänulikkus õpetab seda.

Ta ei nõua, et sa nimetaksid raskust heaks.

Ta ei käsi sul eitada valu.

Ta ei palu sul loobuda unistustest.

Ta lihtsalt avab su silmad sellele, mis on juba kohal.

Ja selles märkamisvõimes toimub midagi alkeemilist.

Tavaline hetk muutub pühaks.

Väike rõõm muutub energiaks.

Teadlikkus muutub jõuks.

Kogemus muutub tarkuseks.

Ja tänane elu muutub materjaliks, millest saab kujundada homse elu.

Täna peatu korraks.

Hinga.

Vaata enda ümber.

Leia kolm asja, mille olemasolu sa päriselt väärtustad.

Tunne neid, mitte ainult ära nimeta.

Luba meeldivusel kehasse tulla.

Seejärel küsi endalt:

„Mida olen valmis täna vastu võtma ja mida olen valmis ise maailma juurde looma?“

Võib-olla ei juhtu kohe midagi suurejoonelist.

Võib-olla juhtub midagi palju vaiksemat.

Sinu sisemine ruum muutub avaramaks.

Ja kui sisemine ruum avardub, hakkad nägema, et elu on kogu aeg pakkunud rohkem, kui puuduse pilk suutis märgata.

Võib-olla ongi see tänulikkuse sügavaim müsteerium.

Ta ei loo alati uut maailma.

Ta õpetab meid nägema seda maailma, mis on juba siin.

Ja kui nägemine muutub, muutub ka meie suhe energiaga, võimalustega, armastusega ja küllusega.

Nii avaneb uks.

Mitte kusagil kaugel.

Mitte tulevikus.

Vaid sinu enda sees.

Please read similar posts at https://drlal.cz