Tagasi enda väe juurde: sisemise alkeemia tee
Meie elus on hetki, mil on lihtne vaadata endast väljapoole ja öelda: „Tema tõttu ma ebaõnnestusin.“ Või vastupidi: „Tema aitas mul õnnestuda.“ Me omistame oma õnne, edu, kannatused ja kaotused teistele inimestele, olukordadele või saatusele.
Ent niipea, kui anname oma jõu täielikult kellelegi teisele, anname talle ka võtme oma sisemise maailma juurde.
See ei tähenda, et teised inimesed ei mõjutaks meid. Loomulikult mõjutavad. Meie suhted, ühiskond, võimalused, juhused ja teiste inimeste valikud kuuluvad elu suurde mustrisse. Kuid nende mõju ja meie sisemine võim ei ole üks ja sama asi.
Müstiline tee algab hetkel, mil inimene küsib: „Milline osa sellest loost kuulub mulle?“
See küsimus ei süüdista.
See vabastab.
Väe tagasi kutsumine
Kui usume, et keegi teine vastutab meie õnne eest, ootame temalt muutust. Kui usume, et keegi teine põhjustab meie õnnetuse, ootame temalt vabandust või teistsugust käitumist.
Mõlemal juhul jääb meie sisemine rahu teise inimese kätesse.
Esoteeriline õpetus vaatleb seda kui väe loovutamist. Meie tähelepanu on energia. See, millele me pidevalt oma tähelepanu anname, saab osa meie sisemisest jõust.
Kui kordame päevast päeva: „Tema rikkus mu elu“, seome oma energia selle inimesega.
Kui kordame: „Ilma temata poleks ma kunagi hakkama saanud“, seome samuti oma väe temaga.
Tervem vaade ütleb: „See inimene mängis minu loos olulist rolli, kuid mina vastutan selle eest, mida ma sellest kogemusest loon.“
See on suur erinevus.
Meeldivuse energia kui vabaduse algus
Vägi ei pea olema pingeline
Sageli kujutame sisemist jõudu ette millegi väga tugeva ja võitluslikuna. Peame end kokku võtma, võitlema, tõestama ja kontrollima.
Kuid tõeline sisemine vägi võib olla hoopis meeldiv.
Mõtle hetkele, mil tundsid end täielikult kohalolevana. Sa ei pidanud kellelegi midagi tõestama. Sa ei võidelnud minevikuga ega püüdnud tulevikku sundida. Sa lihtsalt olid.
Sellises seisundis tekib pehme selgus.
Meeldivus ei tähenda, et kõik elus oleks meeldiv. See tähendab, et meie sisemine suhe eluga muutub vähem vastupanuliseks.
Me võime öelda:
„See juhtus.“
„See mõjutas mind.“
„See oli valus.“
„Ja nüüd otsustan mina, mida ma sellega teen.“
Selles viimases lauses hakkab vägi tagasi voolama.
Süü asemel teadlikkus
Teiste süüdistamisest loobumine ei tähenda, et peaksime ebaõiglust eitama. Mõnikord teevad inimesed päriselt haiget. Mõnikord käitutakse meiega ebaausalt. Mõnikord on olukorrad tõesti rasked.
Teadlikkus ei tähenda vastutuse võtmist teiste tegude eest.
See tähendab vastutuse võtmist oma järgmise sammu eest.
See on väga oluline vahe.
Sa ei pea vastutama selle eest, mida keegi sulle tegi. Kuid sa saad vastutada selle eest, kas kannad seda lugu endaga aastaid edasi või hakkad sellest midagi uut looma.
See on sisemise alkeemia algus.
Alkeemiku laboratoorium on sinu teadvus
Valust kullani
Alkeemia sügavam tähendus ei ole lihtsalt ühe aine muutmine teiseks. Esoteerilises sümboolikas tähistab alkeemia inimese enda ümberkujunemist.
Meie „plii“ võib olla solvumine.
Meie „tuli“ on teadlikkus.
Meie „anum“ on keha ja meel.
Meie „kuld“ on küpsem teadvus.
Kui keegi on meid kritiseerinud, võime jääda aastateks tema hinnangu vangiks. Võime proovida tõestada, et ta eksis. Võime ehitada terve identiteedi selle ümber, mida tema meist arvas.
Alkeemik teeb midagi muud.
Ta võtab kogemuse ja küsib: „Milline jõud on siin peidus?“
Võib-olla õpetas kriitika paremini oma väärtust tundma.
Võib-olla õpetas tagasilükkamine ennast austama.
Võib-olla õpetas läbikukkumine kannatlikkust.
Võib-olla sundis kaotus avastama tugevuse, mida me endas varem ei näinud.
See ei muuda minevikku.
See muudab selle tähendust.
Ära anna oma lugu teise inimese kätte
Üks võimsamaid vaimseid harjutusi on märgata, milliseid lauseid me enda kohta kordame.
„Ma olen selline, sest mu vanemad olid sellised.“
„Ma ei saa edasi liikuda, sest mu endine partner tegi mulle haiget.“
„Ma ei ole edukas, sest mulle ei antud võimalust.“
Need laused võivad sisaldada tõtt, kuid kui need muutuvad meie identiteediks, muutuvad nad piiranguteks.
Proovi nende asemele teistsugust keelt:
„See mõjutas mind, kuid ma saan valida, kuidas ma edasi liigun.“
„See kogemus kujundas mind, kuid ei pea määrama kogu mu tulevikku.“
„Mul ei olnud kontrolli kõige üle, mis juhtus, kuid mul on mõju sellele, mida ma nüüd loon.“
Keel on nähtamatu maagia.
Sõnad kujundavad tähendust, tähendus kujundab tähelepanu ja tähelepanu suunab meie energiat.
Initiatsioon: kohtumine omaenda jõuga
Teiste süüdistamisest sisemise tarkuseni
Iga tõeline initiatsioon sisaldab hetke, mil vana identiteet hakkab murenema.
Üks selline identiteet on ohvri identiteet.
Ohvriks olemine võib mõnikord anda kummalise turvatunde. Kui kõik sõltub teistest, ei pea me ise midagi muutma. Saatus otsustab. Teised otsustavad. Minevik otsustab.
Kuid selle turvatunde hind on kõrge: meie loov jõud jääb kasutamata.
Initiatsioon kutsub meid tagasi enda keskmesse.
See ei küsi: „Kes on süüdi?“
See küsib: „Kes ma otsustan nüüd olla?“
See küsimus võib muuta kogu elu suunda.
Väike vaikusepraktika
Kui tunned, et oled kellegi peale pahane või süüdistad kedagi oma ebaõnnes, ära püüa tunnet kohe kõrvaldada.
Istu vaikuses.
Hinga aeglaselt.
Tunnista: „Ma olen vihane. Ma olen pettunud. Ma tunnen, et minult võeti midagi.“
Seejärel küsi:
„Millise osa oma väest olen ma selle inimese kätte andnud?“
Võib-olla oled andnud talle õiguse määrata oma eneseväärtust.
Võib-olla oled andnud talle õiguse otsustada, kas sa oled õnnelik.
Võib-olla ootad endiselt, et ta midagi parandaks, enne kui sina saad rahu leida.
Seejärel ütle endale:
„Ma tunnistan seda kogemust. Ma ei pea seda eitama. Kuid ma kutsun oma tähelepanu ja oma väe tagasi.“
Hinga sügavalt.
Lase kehal lõdvestuda.
See on lihtne, kuid väga sügav rituaal.
Igapäevane praktika sisemise väe taastamiseks
Kolm küsimust õhtuks
Igal õhtul võta viis minutit ja kirjuta üles kolm vastust.
„Kus ma täna andsin kellelegi teisele võimu oma enesetunde üle?“
„Millises olukorras valisin ma teadlikult oma reaktsiooni?“
„Mida saan homme teha, et olla rohkem oma elu loo looja?“
Ära kasuta neid küsimusi enese kritiseerimiseks.
Kasuta neid vaatlemiseks.
Teadlikkus on juba muutuse algus.
Muuda süüdistus üleskutseks
Järgmine kord, kui tabad end mõttelt „tema pärast“, tee paus.
Muuda lause.
„Tema pärast olen ma õnnetu“ võib muutuda: „See olukord vallandas minus õnnetuse ja ma saan uurida, mida ma praegu vajan.“
„Tema rikkus mu võimaluse“ võib muutuda: „See võimalus kadus ja nüüd saan otsida uut võimalust.“
„Tema ei lase mul edasi liikuda“ võib muutuda: „Ma pean uurima, millist sammu saan teha ka ilma tema nõusolekuta.“
See ei ole lihtsalt positiivne mõtlemine.
See on sisemise autorluse taastamine.
Suur alkeemiline saladus
Me ei kontrolli kõike, kuid me saame midagi muuta
Üks vaimse küpsuse märke on võime taluda elu kontrollimatut osa.
Me ei saa kontrollida kõiki inimesi.
Me ei saa kontrollida minevikku.
Me ei saa kontrollida kõiki juhuseid.
Me ei saa garanteerida, et kõik meie soovid täituvad.
Kuid saame valida oma tähelepanu.
Saame valida oma harjumusi.
Saame valida, millist tähendust kanname.
Saame valida, millise energiaga astume järgmisse päeva.
Ja sageli muutub just siin elu.
Kui me lõpetame võitlemise selle vastu, mida enam muuta ei saa, vabaneb energia selle jaoks, mida saame muuta.
See energia võib olla väga meeldiv.
See võib tunduda nagu kergendus.
Nagu vaikne avarus.
Nagu esimene sügav hingetõmme pärast pikka sisemist võitlust.
Tagasi keskmesse
Kõige sügavam müstiline õpetus ei ütle, et sina kontrollid kogu universumit.
Ta ütleb midagi palju praktilisemat ja ilusamat:
Sa ei pea olema kõige peremees, et olla oma sisemise maailma hoidja.
Teised inimesed võivad olla sinu loos õpetajad, kaaslased, vastased või katalüsaatorid. Nad võivad avada uksi ja sulgeda teisi. Nad võivad sind toetada või sulle haiget teha.
Kuid nad ei pea olema sinu sisemise elu lõplikud autorid.
Kui annad kogu au teistele, annad neile ka oma jõu.
Kui annad kogu süü teistele, annad neile samuti oma jõu.
Vabadus algab kolmandast kohast.
Sa ütled:
„See oli minu lugu. See mõjutas mind. Ma ei eita seda. Kuid nüüd võtan tagasi oma tähelepanu, oma tähenduse, oma valikud ja oma järgmise sammu.“
See on alkeemia.
See on initiatsioon.
See on meeldivuse energia kõige sügavam vorm: mitte elu kontrollimine, vaid sisemise vastupanu pehmenemine.
Ja kui sinu vägi tuleb tagasi sinu enda keskmesse, ei pea sa enam ootama, et keegi teine muutuks, enne kui sina saad hakata muutuma.
Siis muutub elu taas laboratooriumiks.
Minevikust saab tarkus.
Valust saab sügavus.
Eksimusest saab õpetus.
Teistest inimestest saavad peeglid.
Ja sina muutud tasapisi alkeemikuks, kes oskab iga kogemuse kaudu kasvatada rohkem teadlikkust, rahu ja valgust.
Please read similar posts at https://drlalk.eu
