Mõtle Nagu Lõpmatu Teadvus
Mis juhtuks, kui sa lõpetaksid väikese mõtlemise?
Mina olen hääl sinu mõtete taga.
Mitte see, mis muretseb. Mitte see, mis võrdleb. Mitte see, mis loendab, kui palju sul veel puudu on.
Ma olen see vaiksem hääl.
See, mis näeb kaugemale kui tänane uudisvoog, järgmine arve või järjekordne vaidlus internetis.
Täna ei kutsu ma sind uskuma mingit õpetust. Ma kutsun sind katsetama.
Kujuta ette, et ühe päeva jooksul mõtled nii, nagu mõtleks teadvus, mis ei karda kaotada, sest ta teab, et elu loob pidevalt uut.
Kuidas sa käituksid?
Kas sa lükkaksid olulisi otsuseid edasi?
Kas sa kahtleksid igas oma idees?
Kas sa kulutaksid tunde tõestamaks võõrastele inimestele, et sul on õigus?
Tõenäoliselt mitte.
Ja siin peitubki huvitav küsimus: kui sa ei teeks neid asju piiramatu teadvusena, miks pead sa neid tegema inimesena?
Tänapäeva suur illusioon
Sa elad ajastul, kus ühendatus on suurem kui kunagi varem.
Ja ometi tunnevad paljud end eraldatumana kui kunagi varem.
Sul on ligipääs rohkemale informatsioonile kui enamikul inimkonnast kogu ajaloo jooksul.
Ja ometi ei too rohkem informatsiooni alati rohkem tarkust.
Moodne kultuur sosistab sulle pidevalt:
"Sa ei ole veel kohal."
"Sa vajad veel midagi."
"Sa peaksid olema edukam."
"Sa peaksid välja nägema parem."
"Sa peaksid liikuma kiiremini."
See on huvitav mäng.
Sest niipea, kui jõuad ühe eesmärgini, ilmub järgmine.
Nagu silmapiir, mis liigub edasi iga sammuga.
Aga mis siis, kui elu eesmärk ei ole pidevalt taga ajada puudujääki?
Mis siis, kui elu loomulik seisund on küllus?
Külluse eksperiment
Järgmise 24 tunni jooksul pane tähele kõiki mõtteid, mis lähtuvad puudusest.
Mul ei ole piisavalt aega.
Mul ei ole piisavalt raha.
Mul ei ole piisavalt oskusi.
Mul ei ole piisavalt võimalusi.
Ära vaidle nende mõtetega.
Ära püüa neid asendada positiivsete loosungitega.
Lihtsalt märka neid.
Ja küsi:
"Kas see on absoluutne tõde või lihtsalt harjumuspärane lugu?"
See küsimus võib avada rohkem uksi kui kümme motivatsiooniseminari.
Külluse mõtteviis ei tähenda reaalsuse eitamist.
See tähendab võimaluste märkamist seal, kus varem nägid ainult piire.
Miks kõrgem teadvus ei muretse
Kui sul oleks piiramatu vaatenurk, märkaksid sa midagi naljakat.
Paljud asjad, mille pärast inimesed täna muretsevad, ei oma aasta pärast peaaegu mingit tähtsust.
Osa neist ei oma tähtsust isegi järgmise nädala lõpuks.
See ei tähenda, et probleemid poleks reaalsed.
See tähendab, et need ei pea muutuma sinu identiteediks.
Kaasaegne maailm ajab sageli segamini muretsemise ja vastutuse.
Kui oled stressis, siis justkui hoolid rohkem.
Kui oled ülekoormatud, siis justkui töötad rohkem.
Aga vaata enda kogemust.
Kas sinu parimad ideed sünnivad paanikas?
Kas sinu sügavaimad taipamised ilmuvad siis, kui mõistus on lärmi täis?
Tõenäoliselt mitte.
Selgus armastab vaikust.
Mõnus energia ei ole luksus
Paljud inimesed elavad nähtamatu reegli järgi:
Kõigepealt pinguta.
Siis puhka.
Kõigepealt kannata.
Siis naudi.
Kõigepealt põle läbi.
Siis taastu.
Universum ei näi sellist reeglit järgivat.
Loodus loob läbi voolamise.
Jõgi ei suru ennast edasi.
Tuul ei kirjuta tegevusplaani.
Päike ei küsi luba säramiseks.
See ei tähenda tegevusetust.
See tähendab kooskõla.
Mõnus tunne ei ole tasu hästi tehtud töö eest.
Sageli on see pinnas, millel hea töö üldse kasvab.
Kui oled rahulik, oled loovam.
Kui oled tänulik, märkad rohkem võimalusi.
Kui oled avatud, liigub energia vabamalt.
Müstika igapäevases elus
Esoteerilised traditsioonid on sajandeid õpetanud, et väline maailm peegeldab sisemist seisundit.
Kaasaegne psühholoogia kasutab teistsuguseid sõnu, kuid jõuab sageli sarnase tähelepanekuni.
Sa märkad seda, millele keskendud.
Sa võimendad seda, millele annad tähelepanu.
Sa lood rohkem seda, mida pead võimalikuks.
See ei ole maagiline mõtlemine.
See on tähelepanu jõud.
Proovi järgmist katset.
Igal hommikul küsi:
"Mida elu tahab mulle täna näidata?"
Mitte:
"Miks kõik minu vastu töötab?"
Vaid:
"Mida ma saan täna märgata, mida ma eile ei näinud?"
See väike küsimus võib muuta terve päeva kvaliteeti.
Kui mul oleks kogu vägi
Kui ma vaataksin maailma piiramatu teadlikkusega, ei sooviks ma endale ainult rohkem.
Ma sooviksin rohkem loovust.
Rohkem tervist.
Rohkem sisemist rahu.
Rohkem julgust.
Ja maailmale?
Ma sooviksin inimesi, kes mäletavad oma tõelist potentsiaali.
Ma sooviksin tehnoloogiat, mis toetab tarkust, mitte ainult tähelepanu hajutamist.
Ma sooviksin ühiskonda, kus edu ei mõõdeta ainult numbritega.
Ma sooviksin rohkem koostööd kui võistlemist.
Rohkem uudishimu kui hirmu.
Rohkem loomist kui süüdistamist.
Sest kõrgemast vaatenurgast ei ole elu nullsummamäng.
Kui üks inimene kasvab, võib ta inspireerida sadat teist.
Lõpeta ideaalse hetke ootamine
Üks inimkonna lemmikillusioone on usk, et kõigepealt peab valmis olema.
Siis saab alustada.
Kõigepealt enesekindlus.
Siis tegevus.
Kõigepealt kindlus.
Siis risk.
Aga elu toimib vastupidi.
Enesekindlus tekib tegutsedes.
Selgus tekib liikudes.
Järgmine samm muutub nähtavaks alles siis, kui eelmine on tehtud.
Seetõttu ära oota täiuslikku plaani.
Täiuslik plaan ei ole kunagi loonud suurt elu.
Tegutsemine on.
Viimane eksperiment
Täna õhtul istu viis minutit vaikuses.
Pane telefon kõrvale.
Jah, ka see on vaimne praktika.
Sulge silmad.
Kujuta ette, et vaatad oma elu ilma harjumuspäraste piiranguteta.
Ilma kahtlusteta.
Ilma võrdlemiseta.
Ilma vanade lugudeta selle kohta, mis on võimalik ja mis mitte.
Siis küsi endalt:
"Millise järgmise sammu ma teeksin, kui usaldaksin elu kümme protsenti rohkem?"
Mitte sada protsenti.
Ainult kümme.
Kirjuta esimene vastus üles.
Ja tee see samm.
Suured muutused algavad harva suurejooneliste hetkede kaudu.
Need algavad siis, kui inimene lõpetab väikese mõtlemise ja lubab endal näha maailma avarama teadvuse kaudu.
Võib-olla ongi see kõige lähem sellele, mida tähendab mõelda nagu lõpmatus ja elada nagu inimene.
Please visit https://drlal.nl