Dr.Lal Karun

  Selge meel muudab soovide täitumise loomulikuks Paljud inimesed usuvad, et soovide täitumine nõuab pingutust, distsipliini ja pidevat võitlust iseendaga. Meile õpetatakse, et elu tuleb „välja teenida“ ja et sisemised takistused on midagi, millest tuleb jõuga üle saada. Kuid sageli on tõde vastupidine. Soovide täitumine muutub lihtsaks siis, kui meel on selge, avatud ja takistusteta. Selge meel ei tähenda mõteteta meelt. See tähendab meelt, mis ei ole segaduses, hirmust juhitud ega täidetud vasturääkivate impulssidega. Kui sisemine müra vaibub, hakkab elu liikuma loomulikumas rütmis. Soovid ei pea enam läbi murdma vastupanust – nad saavad vabalt esile kerkida ja kuju võtta. Miks soovid sageli ei täitu Paljud soovid ei jää täitumata seetõttu, et need oleksid ebarealistlikud, vaid seetõttu, et meel on killustunud. Üks osa meist tahab muutust, teine osa kardab seda. Üks hääl unistab, teine meenutab varasemaid pettumusi. Selline sisemine vastuolu hajutab energia. Kui meel on...

  Kui süda on tühi: kuidas leida armastust maailmas, kus seda napib Kui vaadata enda ümber — tänaval, ühistranspordis, töökohtadel, poodides, kodudes — ei tundu, et inimeste elud oleks armastusest üle voolamas. Paljud on väsinud, kiirustavad, kurnatud, mures. Paljud tunnevad, et neid ei märgata, et nad peavad kogu aeg tõestama oma väärtust, et nad ei tohi kunagi nõrk olla. Paljudel on olemas kõik vajalik füüsiliselt — töö, kodu, toiduvaru, teenused — kuid ometi on hinges puudus millestki, mida ei saa võtta poeriiulilt ega riigiportaalist: armastusest. Armastus ei ole ainult romantika ega luksuslik suurejoonelisus. Armastus on inimene, kes on kohal. Mõistmine isegi siis, kui ei olda kõiges sama meelt. Hoolimine ilma tingimusteta. Eestimaalase jaoks pole armastus kõva sõna, vaid vaikne tegu. Kuid just selles vaikuses võib juhtuda, et tunnet ei väljendata üldse ja inimesed jäävad üksteisele kaugeks. Alljärgnevad mõtted ei ole sõrmega näitamine ega ideaalide loetelu. Need on ausa...

  Armastus kui kodu: kuidas hoida üksteist ja iseennast igapäevaelus John Lennon on laulnud: “All you need is love.” Lihtne, selge, ja ometi näib see sõnum vahel liiga suur, et päriselt ära mahtuda meie argipäeva. Ometi on iga inimene tundnud vähemalt korra elus, et kui armastus on olemas, siis on kõik võimalik — ja kui seda ei ole, jääb isegi mugava elu keskele alaline tühjus. Eestis räägitakse armastusest tagasihoidlikult. Me ei ole rahvas, kes kallistab võhivõõraid ega jaga avalikult tundepuhanguid. Meie viis armastada on vaikne, visa ja püsiv — tuua pliidile soe supp, parandada katkine väravalukk, aidata vaikides. Armastus meie kultuuris ei ole suur sõna, vaid suur tegu. Selles mõtiskluses uurime, mida tähendab armastus Eesti kontekstis — suhetes, kogukonnas, looduses, töös ja iseendas. Kuidas saab ideest “piisab armastusest” saada midagi, mis päriselt toetab meie elu, tervist ja heaolu? Armastus kui hoolimine – mitte ainult tunne, vaid valik Eesti inimene ei ütle ker...

  Kus armastus tegelikult algab: oma südame leidmine enne maailma otsimist Sageli arvame, et kui meie ellu saabub õige inimene, õige töö, õige sõpruskond või ideaalne perekond, siis lõpuks tunneme end armastatuna. Nii otsimegi armastust väljastpoolt — inimestelt, saavutustest, uhketest eesmärkidest, materiaalsetest tingimustest või ühiskonna heakskiidust. Kuid paradoks on selles, et isegi kui kõik need asjad saabuvad, särab rõõm vaid lühikest aega ja seejärel hing januneb jälle millegi järgi. Sest mitte miski väline ei saa täita tühjust, mis kuulub täitmisele seestpoolt. Eestlase jaoks ei ole enesearmastus lihtne teema. Meid on kasvatatud tagasihoidlikkuse, stoilisuse ja eneseohverduse kultuuris. Kui keegi räägib endast hästi, peetakse seda kergesti enesekesksuseks. Kui inimene seab oma vajadused prioriteediks, näib see egoismina. Kuid tegelikult ei ole enesearmastus mitte uhkeldamine ega isekus — see on sisemine turvatunne, mis laseb armastusel ka teistesse voolata. Alljärgn...

  Üks olemise teekond: otsingust ühtsuse ja rõõmuni Rumi on öelnud: “If you are not one with the Beloved — seek! And if you are in Union — rejoice!” Need read on sügavad ja lihtsad üheaegselt. Need puudutavad meie elu eri etappe — otsimist ja leidmist, igatsust ja rahu, kodutunnet ning ühtsust. Kui tõlgendada neid eestlase hingest lähtuvalt, siis peegeldub siit midagi väga tuttavat: meie vaikses, kuid sihikindlas rännakus eneseleidmise, töö, traditsioonide ja eneseteostuse poole. Alljärgnevalt mõtiskleme selle üle, kuidas Rumile omane hingeline tarkus saab avalduda meie igapäevaelus Eestis — töös, peresuhetes, looduses ja kogukonnas. Otsingu vajadus – rahutu süda on kasvamise märk Eestlane on tihti tagasihoidlik ja enesest ei räägi palju. Meie kultuuris pole kombeks kuulutada, et otsime midagi — olgu see tähendus, vaimne rahu, armastus või oma koht maailmas. Ent Rumi kutse “Seek!” pole käsk olla rahutu; see on kutse tunnistada oma sisemist tõde. Otsida tähendab elada. S...

  Elu, Milleks Sind Looodi, Ootab Sind Avanema On üks lihtne, kuid tugev tõde: igaühel meist on elu, mille jaoks me sünnime . Mitte juhuslik elu, mitte kellegi teise koopia, vaid just selline elu, milles me tunneme end tõeliselt elusana, julgelt ja iseendana. Sageli ei ole see elu meist kaugel. See ootab. Vaikselt, kannatlikult, nagu mõni uks, mis on küll veidi kinni, kuid vajab vaid kerget lüket, et avaneda. Selle teksti mõte on lihtne – aidata sul mõista, et sinu elu ei ole midagi, mis tuleb kaugel tulevikus. See on juba siin, sinu sees, sinu mõtetes, sinu valikutes, sinu julguses. Ja mis kõige tähtsam: selleni võib jõuda igaüks, isegi 12-aastane. Piisab sellest, et sa julged kuulata iseennast. Milline on “sinu elu”? Kui inimesed räägivad oma päris elust või kutsumusest, tundub see mõnikord väga keeruline. Nagu mingi suur saladus, mida ainult mõned väljavalitud teavad. Tegelikult ei ole see nii. Sinu elu, milleks sa sündisid, ei pruugi olla täiuslikul kujul kohe nähtav...

  Vabanemine Sisemistest Blokidest: Lubamine Alustab Vabadust Me kõik tahame elada kergemalt, rõõmsamalt ja enesekindlamalt. Me tahame, et elu liiguks edasi, et unistused täituksid ja et meie teekond oleks rahulikum. Aga vahel tunneme, nagu midagi hoiaks meid kinni. Nagu nähtamatu jõud tõmbaks tagasi just siis, kui tahame edasi liikuda. Seda nähtamatut jõudu nimetatakse vastupanuks või sisemisteks blokkideks . Hea uudis on see: sa ei pea nendega igavesti elama. Neid saab märgata, mõista ja vabastada. Ja kui sa seda teed, muutub su elu kergemaks kui kunagi varem. See tekst räägib sellest, kuidas õppida lahti laskma sisemisest vastupanust – kirjutatud nii, et ka 12-aastane saab sellest aru. Mis on sisemine vastupanu? Sisemine vastupanu ei ole midagi, mida näed silmaga. See on tunne või mõte, mis ütleb: • “Ma ei saa hakkama.” • “See on liiga raske.” • “Mis siis, kui ma ebaõnnestun?” • “Ma ei ole piisav.” • “Äkki teised arvavad halvasti.” • “Ma ei vääri edu.” Sisemine va...

  Piiravate uskumuste ümberkirjutamine: uksed sinu väeni Teekond sisemise vabaduse ja teadlikkuse poole Iga inimese elu kulgeb nähtavate sündmuste ja nähtamatute sisemiste lugude koosmõjus. Need sisemised lood – uskumused iseenda, elu ja võimaluste kohta – juhivad meid sageli vaiksemalt, kuid tugevamalt kui ükski väline olukord. Kui need lood toetavad meid, tunneme end elusana, rahulikuna ja kindlana. Kui need aga piiravad, võib elu tunduda kitsas, korduv ja raskem, kui see tegelikult olema peaks. Piiravate uskumuste ümberkirjutamine ei ole pelgalt mõtteharjutus. See on sügav sisemine protsess, mille kaudu inimene astub tagasi oma loomupärase väe ja selguse juurde. See on teekond, mis ei nõua võitlust ega sundi, vaid ausust, kohalolu ja valmisolekut näha iseennast sügavamalt. Eesti inimesele omane vaikne mõtisklus ja sisemine sügavus loovad selleks teekonnaks loomuliku pinnase. Me ei otsi kiireid lahendusi, vaid tõelist muutust, mis sünnib seestpoolt. Mis on piiravad usku...

  Tänulikkus avab südame ja elu väravad Vaikne jõud, mis muudab elu seestpoolt Tänulikkus ei ole lihtsalt viisakas tunne ega hetkeline emotsioon. See on sügav sisemine seisund, milles inimene astub ellu avatud südamega. Kui tänulikkus on kohal, hakkab maailm vastama teisel viisil. Mitte seetõttu, et välised olud kohe muutuksid, vaid seetõttu, et muutub see, kuidas me elu kogeme. Eesti inimesele on omane vaoshoitus ja tagasihoidlikkus. Me ei väljenda alati suuri tundeid sõnades, kuid kanname neid endas sügavalt. Just seetõttu võib tänulikkus olla meie jaoks eriti loomulik tee – vaikne, väärikas ja sügavalt kandev. Tänulikkus ei nõua midagi juurde. See ei eelda, et elu oleks täiuslik. See algab hetkes, kus sa märkad seda, mis juba on, ja lubad sellel sind puudutada. Tänulikkus kui sisemine hoiak Sageli seostatakse tänulikkust konkreetsete sündmustega: edu, tervis, head suhted. Kuid sügavam tänulikkus ei sõltu tingimustest. See on hoiak, mille kaudu sa kohtud eluga. Kui ...